Isegi inglased ise lõõbivad, et kui teaks kindla peale, millistel kuupäevadel üldse ei saja, märgiks need kalendris punasega ära. Niisiis pole imestada, et täpselt selleks hetkeks, kui Minid Viljandi kooperatiivi hoovi keerasid, kadus päike pilvede taha ning taevast hakkasid langema piisad. Õnneks ainult korraks.
Kopi hoovis, nagu seda kohta nõukogude ajast saati tuntakse, ootasid Suurbitannia kultusliku pisiauto Eesti klubi liikmeid masinad, mida võiks kutsuda nõukogude Minideks – vanad Zaporožetsid ehk maantemuhud või ka lihtsalt muhud. Üheksa aastat ehk ajavahemikul 1960–1969 toodeti algupärast Mini ja ZAZ965 tüüpi masinaid paralleelselt. Seda küll üsna eri maailmades, mida lahutas raudne eesriie.
Suvepäevi pidavate Muhu ja Miniklubi liikmete sedamoodi trehvamine ei olnud mõistagi juhuslik, vaid enne kokku lepitud. Kooperatiivi hoovist mindi üheskoos paraadsõidule järjestuses muhk, Mini, muhk, Mini, muhk, Mini… Rivi lõpus nägi ühte kolmandatki legendaarset pisiautot: Fiat 500. Sellise kõrval paistab isegi maantemuhk suhteliselt pirakas sõiduriist. Üheskoos sõitis paraadil 40–50 autot. Sapakaid oli arvuliselt pisut rohkem kui “britte”.
Järgmiseks koguneti kunagise KEKi maja esisele parkimisplatsile. Seal võtsid muhu ja Mini austajad mõõtu kahes võistluses. Esiteks prooviti kummassegi autosse võimalikult palju inimesi sisse toppida. «Aga vaataks hoopis, et kummal ennem auto täis saab,» kõlas hääl Miniklubi poolelt. «See on nii suur auto, et me paneme seda kolm päeva täis,» oponeeriti Muhuklubi servast. Selgus, et maanteemuhk on tõesti väga mahukas auto. Vähemalt siis, kui hapra konstruktsiooniga kergesti eemaldatavad esiistmed inimeste “laadimiseks” algul välja tõsta. Niisugust nippi kasutades õnnestus ZAZi pressida 15 omavahel hästi läbi saanud inimest. Minis tulid 13 juures lagi ja küljed vastu. Aga sealjuures oli esimeste seas autosse istunud mees nõnda suur, et võiks vabalt mõne ööklubi ukse ees riiukukkesid eemal hoida.
Mini austajad ei pidanud siiski pikalt kurvastama, sest järgmises ülesandes ehk slaalomisõidus näidati, milleks see auto võimeline on. Sealjuures olid torbikute vahed sellised, et Ameerika autode omanikud proovinuks neile heal juhul ristipidi läheneda ja vaada, kas laiusest piisab.