2022 kokkutulek Vormsi saarel

Image

Kõik on täiesti teistsugune, JAH
seekord nimega kokkutulek mitte suvepäevad, perenädalavahetus või nii edasi.

Kokkutulek toimub: 9.juuli Vormsi saarel Borrby külas.
Vajalik on kindlasti broneerida praami pilet esimesel võimalusel https://veeteed.com/ Liinil Rohuküla-Sviby (pane tähele et praami kodusadam on Sviby ja pakub esimesena tagurpidi reisi) hetkel on kohti piisavalt.

Saabuda võib ka 8.juuli päeval-õhtul.

Majutus
on nii nagu alustasime aastal 2005 ja see on telkidega. Telkimiseks on võimalik kasutada minu ja Silveri krunti Borrby külas. kes soovib võib ka omale meelepärase majutuse broneerida saarel mujal (https://vormsi.ee/avasta-vormsi/majutus/)

Söök ja jook
on mõistlik varuda mandrilt kaasa, saarel on küll kaubamaja, kuid hinnad on krõbedad ja valik lühike.

Programm
kohustuslikku sõitu ehk rallit ei ole, sest nii ongi planeeritud, muhud saavad vurada mööda saare kodukohvikuid ja vaatamisväärsusi ja nende omanikud tutvuda saare loodusliku iluga.

Osalustasu
Sümboolne 10€ inimene, millega katab mõned tekkivad kulud.

Muu informatsioon
Selleks ajaks on mul olemas ka pesemisvõimalus (dušš)
ja ilmselt hästi siis ka saun (elektrikeris) (sisse mahub 3 kõhnat või kaks õllesõpra)
grillahi on olemas
WC olemas
Muusika olemas

Ära minek
Omal sobival ajal, selleks võib olla laupäev, pühapäev või esmaspäev kuna ma ilmselt ise olen sel ajal kogu aeg saarel.

Etteteatamis aeg lühike aga traditsiooniliselt on see ikkagi juuli teine nädalavahetus.

Tulistage


afu – Juun 06, 2022 – 10:13 PM
Teema:


Laevukesele pilet ostetud,ööbimine leitud….tundub,et see aasta võiks jõuda küll kui tehnika alt ei vea


Saarlane – Juun 07, 2022 – 01:24 PM
Teema:


Tere
Olen kohal ilmselt võtan keskit kaass ka.

Täna ajaloos 22.11: lasti välja esimesed “maanteemuhud”

1960 – Zaporižžjas «Kommunaari» tehases tulid liinilt esimesed Zaporožetsid.

Ametliku mudelinimetuse ZAZ-965 all tuntud Zaporožetsitest sai tõeline Nõukogude rahvaauto. Kuigi seda tutvustati rahvale kui täielikult kodumaist toodangut, meenutas ta välimuse poolest siiski itaalia FIAT-600, mis oli ka üks Lääne populaarsematest väikeautodest. Erinevalt Fiati 2-silindrilisest vesijahutusega mootorist oli ZAZil 4-silindriline mootor, mida jahutati õhuga.

«Maanteemuhkude» eeliseks oli nende robustne ülesehitus, mis võimaldas lisaks Nõukogude kehvade teede läbimisele ka lihtsat parandamist.

22. novembri sündmused Eestis:

1839 – Volmaris asutati kihelkonnakooliõpetajate seminar, mille juhataja oli Jānis Cimze.

1928 – Johan Kõpp valiti Tartu Ülikooli rektoriks.

1947 – sündis poliitik Jüri Adams

1953 – sündis laulja Urmas Alender

1980 – asutati Õpilaste Teaduslik Ühing.

Ja maailmas:

1497 – Vasco da Gama jõudis Hea Lootuse neemele.

1890 – sündis prantsuse kindral ja poliitik Charles de Gualle

1913 – sündis inglise helilooja Benjamin Britten

1922 – Howard Carter avas Tutanhamoni haua.

1935 – üle Vaikse ookeani, Californiast Manilasse toimetati esimest korda õhuposti.

1940 – sündis ameerika päritolu briti koomik ja režissöör, Monty Pythoni liige Terry Gilliam

1943 – Liibanon iseseisvus Prantsusmaast.

1956 – algasid Melbourne’i olümpiamängud.

1960 – Zaporižžjas «Kommunaari» tehases tulid liinilt esimesed Zaporožetsid.

1963 – Dallases lasti maha USA 35. president John F. Kennedy. Kaks tundi hiljem vannutati senine asepresident Lyndon B. Johnson USA 36. presidendiks.

1975 – pärast regent Francisco Franco surma 20. novembril kuulutati Juan Carlos I Hispaania kuningaks.

1977 – algasid Concorde’i regulaarlennud üle Atlandi ookeani.

1982 – Naberežnõje Tšelnõ nimetati ümber Brežneviks.

1986 – Mike Tysonist sai noorim profipoksi raskekaalu maailmameister.

1989 – Lääne-Beirutis lõhkes autopomm, tappes Liibanoni presidendi René Moawadi.

1990 – Margaret Thatcher loobus peaministri ametist.

1993 – Armeenias tuli käibele oma raha – dram.

2002 – Nigeerias sai Miss Worldi võistlusest osavõtjate vastu suunatud rünnakutes surma üle 100 inimese.

2004 – Ukrainas algas Oranž revolutsioon.

2005 – Angela Merkelist sai esimene naissoost Saksamaa liidukantsler.

originaal artikkel https://teadus.postimees.ee/4318183/tana-ajaloos-22-11-lasti-valja-esimesed-maantemuhud?utm_campaign=4318183&utm_medium=banner&utm_source=mail.ee

Muhkude ja Minide meeleolukas kohtumine ehk 13 inimest ühes autos on selgelt liiiga vähe

Isegi inglased ise lõõbivad, et kui teaks kindla peale, millistel kuupäevadel üldse ei saja, märgiks need kalendris punasega ära. Niisiis pole imestada, et täpselt selleks hetkeks, kui Minid Viljandi kooperatiivi hoovi keerasid, kadus päike pilvede taha ning taevast hakkasid langema piisad. Õnneks ainult korraks.

Kopi hoovis, nagu seda kohta nõukogude ajast saati tuntakse, ootasid Suurbitannia kultusliku pisiauto Eesti klubi liikmeid masinad, mida võiks kutsuda nõukogude Minideks – vanad Zaporožetsid ehk maantemuhud või ka lihtsalt muhud. Üheksa aastat ehk ajavahemikul 1960–1969 toodeti algupärast Mini ja ZAZ­965 tüüpi masinaid paralleelselt. Seda küll üsna eri maailmades, mida lahutas raudne eesriie.
Suvepäevi pidavate Muhu­ ja Miniklubi liikmete sedamoodi trehvamine ei olnud mõistagi juhuslik, vaid enne kokku lepitud. Kooperatiivi hoovist mindi üheskoos paraadsõidule järjestuses muhk, Mini, muhk, Mini, muhk, Mini… Rivi lõpus nägi ühte kolmandatki legendaarset pisiautot: Fiat 500. Sellise kõrval paistab isegi maantemuhk suhteliselt pirakas sõiduriist. Üheskoos sõitis paraadil 40–50 autot. Sapakaid oli arvuliselt pisut rohkem kui “britte”.

Järgmiseks koguneti kunagise KEK­i maja esisele parkimisplatsile. Seal võtsid muhu ja Mini austajad mõõtu kahes võistluses. Esiteks prooviti kummassegi autosse võimalikult palju inimesi sisse toppida. «Aga vaataks hoopis, et kummal ennem auto täis saab,» kõlas hääl Miniklubi poolelt. «See on nii suur auto, et me paneme seda kolm päeva täis,» oponeeriti Muhuklubi servast. Selgus, et maanteemuhk on tõesti väga mahukas auto. Vähemalt siis, kui hapra konstruktsiooniga kergesti eemaldatavad esiistmed inimeste “laadimiseks” algul välja tõsta. Niisugust nippi kasutades õnnestus ZAZ­i pressida 15 omavahel hästi läbi saanud inimest. Minis tulid 13 juures lagi ja küljed vastu. Aga sealjuures oli esimeste seas autosse istunud mees nõnda suur, et võiks vabalt mõne ööklubi ukse ees riiukukkesid eemal hoida.
Mini austajad ei pidanud siiski pikalt kurvastama, sest järgmises ülesandes ehk slaalomisõidus näidati, milleks see auto võimeline on. Sealjuures olid torbikute vahed sellised, et Ameerika autode omanikud proovinuks neile heal juhul ristipidi läheneda ja vaada, kas laiusest piisab.

Maanteemuhud ja Minid saavad Viljandis kokku (Sakala 28.06.2016)

Laupäeval saavad Viljandis kokku maanteemuhud ehk Zaporožetsid, mille sohvrid kogu Eestist siin suvepäevi peavad.

Muhkudega on lubanud ühineda ka Miniklubi, kellega koos pärastlõunal selgeks tehakse, kummasse autosse mahub rohkem inimesi, ning võetakse mõõtu vigursõidus.

Suvepäevade korraldaja Silver Eenma sõnul saavad autod kell 14 kokku Viljandi turu parklas ning teevad paraadsõidu. Enne Minidega kokkusaamist sõidavad muhud ringi Viljandimaa kaunites kohtades, näiteks Parika raba ümbruses, ning jõuavad ringiga Karksi-Nuia välja. Muhke võib Viljandimaale oodata ligi paarkümmend ja teist sama palju peaks tulema Minisid.

Fotokonkurss «Minu esimene auto»

Päris esimene oma auto on nagu esimene armastus, mis kunagi meelest ei lähe. Olgu selleks siis ZAZ 965, Moskvitš 408 või Datsun Cherry. Ilmselt on paljudel kodus sahtlipõhjas mõni pilt toona ekstra uhkena tundunud sõidukist.

Maanteemuhud said kokku Karitsas

Muhuklubi suvepäevad tõid Kaiu valda Karitsa puhkebaasi kokku üle kahekümne erivärvilise maantemuhu.

Rahvapärase nimetuse maantemuhk ehk põrnikas taga peitub ametliku nimega Zaporožets ZAZ 965. Muhuklubi presidendi Imre Nõmmiku sõnul võib nii sõitvaid kui ka seisvaid maanteemuhkusid Eestis kokku olla kahesaja ringis. Ligi kümme aastat tegutsenud Muhuklubisse kuulub neist umbes viiskümmend.
Muhuklubi on vahva sõpruskond, kelle on kokku toonud ühine hobi – maanteemuhud. Selleks, et kuuluda klubisse, ei ole esmatähtis omada autot, piisab sellest, kui olla andunud fänn. Zaporožetsi klubisid on ka Venemaal, Lätis, Leedus ja Ukrainas.
Igal suvel korraldab Muhuklubi muude ettevõtmiste kõrval ka suvepäevi, kus korraldatakse muhuralli, mängitakse, tantsitakse, parandatakse koos autosid ja veedetakse muidu üheskoos mõnusalt aega. Suvepäevad on aasta tippsündmus ja osaliste sõnul on need isegi olulisemad kui sünnipäev või pulm. On ette tulnud, et suvepäevade pärast on jäetud koguni sõbra pulma minemata.
Iga päev oma põrnikatega ringi ei sõideta, need on siiski n-ö pühapäevaautod. Sõitmine on aga omaette elamus, sest sõitjaid saadavad igal pool lehvitused ja naerusuil näod. Talvel on muhud enamjaolt talvekorteris, sest autod ei pea hästi sooja.
Suvepäevalised kummutavad müüdi, justkui maanteemuhk oleks väga aeglane masin, jäädes maanteel teistele liiklejatele jalgu. Auto sõitvat vabalt välja üheksakümmend kilomeetrit tunnis ega olevat ka suur bensiiniröövel, „rüübates“ umbes kuus liitrit saja kilomeetri kohta. Igal muhuomanikul on rääkida oma lugu, miks ja kuidas ta muhuvaimustuseni on jõudnud. Muhuomanik Uku mäletas, kuidas ta aastaid tagasi põrnika ostis ja ei mallanud auto kojutoomisega oodata, sõites sellele ilma juhiloata järele. Muhuomanik Märt aga mõõdab maanteid oma vanematele kuulunud autoga, mille ta korda tegi ja nüüd justkui perekonna reliikviana enda

Katrin Helend-Aaviku / Rapla Sõnumid www.sonumid.ee