No nii.. nagu lubatud, saab jõuluks lugemist!
Seda üritust võib küll rõõmsal meelel meenutada, sai ju ometigi päris mitu auhinda koju toodud…kuid, mis ma ennast ikka kiidan, tänada tuleks Sillet ja Sid’i, kes ürituse korraldamisega suurepäraselt hakkama said!
Nii palju kui ma mäletan, siis 11 juunil võtsime suuna Koonga poole. Mõningate pit-stopidega, jõudsid kõik muhud (üllatavalt palju) õnnelikult kohale.
Õhtu möödus nagu alati süües-juues-juttu puhudes, kellele pikalt, kellele mitte. Mina olin ettevaatlik ning ei hakanud riskima sellega, et ralli päeval tervislik seisund sõita ei võimaldaks, mõned seevastu ei lasknud end sellest heidutada. Hommikul üles ärgates, oli tore ühest telgist kuulda pakkumist “ kes tahab minu muhuga sõita” ja arutelu nagu nt “kes see eile nii kõvasti laulis” jne. Eks poisid nagu ikka, heale joogile ära ei ütle.
Hommikul aeti ralli jaoks kõik muhud kohaliku poe juurde, kus oli tehtud lausa ehtne stardivärav ning ka külaelanikud olid üritusele kaasa elama tulnud. Küllap taolisi ette võtmisi, seal igapäev ei näe. Meeli rõõmustas loomulikult ka Pilvekese autojuht ja kaardilugeja, kes olid maskeerunud autoga samat värvi jänesteks. Start läks ladusalt, minul muidugi pinge sees, et aega vähe ja kuna ikka ralli siis on kiire-kiire-kiire. Suutsin ära eksida tagurpidi sõitmist harjutada ja muid vahvaid vigureid teha.Kõige emotsioonide rikkamad hetked olid ikka offroad metsavahelisel teel, mis pani ikka silmad särama, kui muda vastu esiklaasi pritsis ja tõigeks ajaks punktis olemine…nagu mõnigi nägi, siis sai nendesse üsna täpselt nö lennatud. Ralli lõppülesanne oli natuke ekstreemne, vähemalt minu ja koera jaoks, kelle ma peaaegu oleks alla ajanud, aga õnneks peatus auto puu vastas ning keegi, peale auto, viga ei saanud.
Ralli läbi hakkas meelelahtuslik osa, võrkpall, mis igal üritusel ja muud vahvad murumängud. Õhtul olid meie meeli lahutamas live-ansambel ning toimus suurejooneline auhinna tseremoonia. Seega õhtu möödus igati lõbusalt. Hommikul nagu ikka, raviti pead ja pakiti asju kokku ning hakkas kodupoole minek.
Kahju, et mu mälu niivõrd kehva on, et sisutihedamat juttu kirjutada ei suutnud. Minule igatahes meeldis üritus väga, ning vaatan praegugi uhkena oma karikat kummuti peal.
Tahaks tänada eraldi veel:
Ukut – minu suurt eeskuju, sponsorit ja mehaanikut. Ilma temata poleks ma saanud rallil ega muudel üritustel osaleda.
Martinit – kes raudselt kartis mu kõrval istuda, aga säilitas rahu ja oli hea kaardilugeja
Korraldajaid – vapustava ürituse eest
Lauljaid/pilli mängijaid – mõnusa meeleolu tekitamise eest
Ja kõiki kohalolijaid – selle eest, et kohale tulid ja näitasid kui toredad nad on!
Meenutused pani kirja Kati