Remont, testsõit, katki, katki, remont, remont, pukseerimine. Need on märksõnad mis iseloomustasid seda üritust

Neljapäev (2 Päeva enne)

Laupäeval on mul plaanis minna Haapsalu Nostalgiapäevadele (edaspidi HNP) kolme autoga, kahe muhuga ja varuosade vedamiseks ka Vaz 2102. Seega saab neljapäeva õhtuks sinisel muhul ka viimsed lastehaigused kõrvaldatud ning koos ukuga mindud testisõidule. Juba kilomeeter kodust hakkab muhk tõrkuma  tuli meelde küll, bensiini ei pannud paaki. See viga kõrvaldatud jätkus sõit Lõvi juurde. Midagi head ei tõotatud, käigukastist hakkas tulema hääli nagu rehepeksumasinast. Tabasalus sai selgeks et kastis ei ole õli, see oli sealt lahkunud. Ragina ja paukude saatel sai koju sõidetud veel.

Reede (1 Päev ennem HNP-d) Õhtul sai Ukuga hakatud käigukasti vahetama. Kuna poolasse polnud võimalik kodus teha siis sai pandud tagasi muhu käigukast seebika asemele. Selleks tuli ka teha ringi vaheplaat 😛 , õigemini tegime uue, kasutades koduseid vahendeid : treipinki asendasid trell ja relakas ning plasmalõikurit elektrikeevitus.
Umbes õhtul kl.23 paiku oli masin koos, timmisime veel sidurit, kui käis RAKS ja käpp oli pooleks (õnn ei ole meiega). Mina juba loobusin aga Uku ei. Seega alustasime otsast. Uuesti mootor maha ja sidurikäppa vahetama. 45 minutit hiljem oli masin koos 😀 Sõitis väga hästi väljaarvatud et käigud olid peegelpildis 😉

Laupäev (üritus)

Hommikul kell 9.00 koguneme Laagri Maksimarketis ja asume teele Haapsalu poole. Jõudes Ristile kaob osa kolonnist ära. Selgub et sinine muhk mida öö otsa remontisime on seiskunud st. mootor töötab, käigud on aga edasi ei liigu. Selgub et siduriketas on juppideks, oh, masendus …. Milleks oli siis vaja öö veeta selili auto all?
Ega midagi, kuna Lembit elab seal lähedal sai küsitud luba vedada väsinud muhk sinna.
Lasime siis rõõmsalt edasi kui 15km enne Haapsalut seiskub „Pilveke“, no mida on ? Sama viga! Mootor töötab, käigud on aga edasi ei liigu aga kõriseb? Sinisel oli vaikus.
Pilveke paelaga 02-le järgi ning vedasime Haapsalu Statoili bensiinijaama. Üldiselt nii lagunevat tehnikat pole meil veel olnud.

Haapsalu lossiplatsil on kokku 11 muhku (mõelda vaid 2 jäid maha). Väike rongkäik läbi linna raudteejaama, kuhu jätsime autod ja ise läksime sööma. Enne kui sööma jõudsime tuli läbi astuda kaltsukatest, mina soetasin töö riideid kuid härrad ostsid endale ülikonnad 
Sööma sattusime kuhugile „Õllekeldrisse“ kus mulle ja Ukule anti käärima läinud õlut, noh tuli kohe nostalgia aeg, kus teisel päeval said poest haput „Ziguli“ õlut. Kui soovisime ringi vahetada, tegi baarman nägusid ja viskas meile raha tagasi, nõudsime uut õlut AleCoq’i, krt pidime kümneka veel peale viskama.

Edasi liikusime kogu klubiperega Kiige farmi (samas kohas olime ka möödunud aastal), seal läks grilliks, õlleks ja saunaks, lisaks veel klubilise Sid aka Marguse sünnipäevaks. Sai teda isegi tooliga üles visatud, hea et kiiver peas oli .

Pühapäev (remondipäev) Liikusime kogu seltskonnaga Lembitu ja Reeda juurde, kus meie ukuga hakkasime võidu mootoreid maha võtma. Teised mugisid sel ajal võileibasid ja kohvi, mõni aitas (loe: segas ) kah vahepeal. Vead tuvastatud: Minu sinisel ketas juppideks jälle, Ukul oli aga siduri võlli ja ketta nuudi siledaks tõmmanud (on ikka POWERIT sel Fiati mootoril).
Aeg läks lennates iagtahes olid mingi aeg autod sõidukorras ja valmis koju liikuma.

Igatahes Turbani ma ei jõudnud kui sinine jälle ei liikunud, krt jälle midagi siduriga. Ega midagi kõne Lembitule ja ta köietas mind bussiga koju. Ah et miks Lembit mitte kaasas olnud 02? Noh see lagunes ka ära, tagasilla ristivarda känd murdus ja sõita sai ainult otse ja kurvides väikse kiirusega.

Oli tore remondirohke Vanatehnika üritus.

Härrad ootavad autobussi nr.23

Sünnipäevalist visatakse tooliga õhku

Ülejäänud pildid leiab fotogaleriist „Haapsalu Nostalgiapäevad 2007 ja Muhuklubi hooaja lõpetamine“

Juba kolmandat korda käis Muhuklubi oma aktiivsemate liikmetega välisreisil. Eelnevalt on külastatud Lätit ja Soomet, seekord oli sihiks kena Ahvenamaa saarestik ja osa võttis 10 maanteemuhku koos ekipaažidega.

Juba hommik oli ärev, olenemata sellest et kell oli äratama pandud kella viieks hommikul, oli juba 4:45 kõne Ukult “kas sul vanematüübi karbussi on?” Mis seal ikka panin püksid jalga ja seadsin sammud garaazi poole karburaatorit maha keerama. Juba tuli järgmine kõne Ukult “tegelikult oleks hoopis bensiinipumpa ja süütepooli vaja” No kruvisin need maha ja saatsin osad uku poole teele, kaasa panin ka puksiirköie, kuna remondiaega enam ei olnud.
pukseerimisest Uku keeldus, resoluutne vastus kas omal jõul või ei tule üldse. Napilt enne CHECK-IN’i sulgemist ka “Pilveke” (nii kutsuti Uku autot) sadamasse sõitis omal jõul.
Helsingis oli kõigil 3 tundi aega shopata või nii sama päevitada, Kristjan perega käis aga loomaias aega kultuurselt veetmas.
Õhtu möödus Viking Line laeval “Mariella” kus võtsime kohad sisse hubases Pubis õlut nautides.
Mariehamni saabusime hommikul 4.25 selge oli siililegi, et magama pole mõtet minna, ega midagi alustasime kohe ekskursioonidega. Esimeseks peatuspaigaks oli Ahvenamaa pealinna veetorn, kus nautisime päikese tõusu. 

Edasi liikusime saarestiku teise otsa Geta Bergen’le e. Geta mägedesse, reisi saatis meid koguaeg Uku “pilvekese” remont, kes oli reisi alguses suht kapriisne. Kohale jõudes nautisime ilusaid vaateid, samal ajal aga oli Mare juba üles äratanud kohviku omaniku. Mis sest, et kohvik avatakse alles kell 11, hakati aga Muhuklubi perele kohvi keetma enne kella kaheksat. Samal ajal oli mehhaanik “pilvekese” kallal. 

Ja pean tunnistama ega minulgi ei läinud libedalt, esmalt purunes bensiinipumba membraan ning suht varsti süütepooli variaator, õnneks oli kõik jällegi remonditav. Aga pilveke ikka turtsus. lõpuks leidsime ka põhivea, selleks oli jagaja kondensaator, see asendatud mootor laulis kenasti aga kohe kui sai sidurit vajutatud … käis RAKS … ja KÕIK, sidurit enam polnud. Seega jätsime “pilvekese” bensiinijaama maha ja asusime ise edasi saart uudistama.
Järgmisena külastasime Kastenholmi kindlust, vabaõhu muuseumi, Bomarsundi varemeid, terve rida kirikuid ja loomulikult kuulus sinna juurde ka praamisõit saarestiku vahel. 

Õhtul haarasime Uku auto kaasa ja suundusime ööbimispaika, kus läks lahti grillimiseks.
Teine päev oli kõigil vabakava, oli lubatud moodustada omavahel gruppe ja käia kus süda ihkas (Öösel teadmata ajal oli ka “pilvekese sidur juba remonditud, veaks oli käpa tagant lahti hüpanud survelaager). Kes käis Eckerö loomapargis, kes matkaradadel. Mõni mees üritas kala püüda merel, teine aga minigolfi mängida. Samuti sai külastatud Tjudo veinitehast ja mekitud seal valmivaid jooke. Tõsiselt hea oli, nii ekskursioon kui joogid ise.
Õhtul toimus aga kõvade meeste võrkpalli matš ja seda jalgpalliga. kolmik Uku-Lõvi-Tarmo võitsid ülekaalukalt vastaseid.
Kolmas päev möödus samuti vabal käel Marienhamnis, muuseumites või lihtsalt ringi sõites ja rannal pikutades.

Väga tore reis oli. Suur AITÄHH kõigile osalejatele ja VIKING LINE’le, kes sponsoreeris ülesõitu laevadega Ahvenamaale.

Ilus on see Eestimaa. Seda kogesin ka „Muhkude“ 2007a. kevadrallil Saaremaal.
Minu jaoks algas see lubadusega uustulnukana sellel üritusel kaasa lüüa, omal masin alles kokku saadud ja testsõidud tegemata.

Niisiis sai ülevaatus tehtud, naine peale ja teele. Sõiduks Virtsu sai hulganisti aega võetud, et kes teab, kas ikka masin peab seda teekonda vastu – pidas. Arvasin, et olen sadamas esimene, aga Tõnu juba platsis. Siis hakkas aga „Muhkusid“ aga veel kogunema. Meiega lisandusid veel Väino ja Tõnis. Olles otsapidi praamil, nägime ka ninamees Imret tulemas. Üllatusena aga Niva sleppis. Tal olevat „Muhk“ keema läinud. Ja praamile ta ei jõudnudki, trügis aga järgmisele laevale. Saaremaal ootas meid Urmas oma kollase Muhuga ja logiseva mootoriga. Kiire külaskäik Tõnu suvilasse ja sealt Metsamajja. Teepeal aga saime kokku meie praamist maha jäänud autodega – Imre (koos Uku´ga), Jaanus, Kristjan (Niva´ga). Õhtul veel kes muljetas, kes kolas mööda Saaremaad jne…
Hommikul siis kõht täis ja starti. Öösel oli Urmas siis oma masinal asendanud koliseva mootori suitseva mootoriga. Selle masina rooli asus Taavi. Ka Imre oli oma auto jahutuse probleemid lahendanud. Minu jaoks oli see ralli esimene sellelaadne üritus. Legend anti kätte ja teele. Rada ja legend oli väga hästi ette valmistatud, nii et jõudsin elukaaslasega, kes oli mul kaardilugejaks, oma 20 minutit varem esimese etapi lõppu. Tuli teine etapp – täpsussõit. Siis juba teadsime, et aega on nats rohkem ja sai ka peale kurvide Saaremaa kevadist loodust jälgitud. Küll oli ikka ilus. Täpsussõit edukalt läbitud tuli väike vigursõit. Selles ma vist olin kõige aeglasem, või tõi trahvisekundeid see, et posti maha sõitsin. Edasi kolmas etapp Metsamaja poole tagasi. Lõppu üks viktoriin ja oligi ralli läbi. Kuigi algul rõõmustati mind teise kohaga, siis tabelist oli näha siiski eelviimane koht (punktide kokkulöömisel väike arvutusviga  ) „Muhkude“arvestuses aga viimane. Aga ise olin rahul.
Mis aga vahetult peale rallit toimus, ei tea, sest ise läksin Muhumaale tuttavle külla. Tagasi jõudes aga oli grill, saun (õigem oleks öelda „leige saun“ ) ja õlu omal kohal. Kolmandal päeval enne tagasi laevale minekut käisime siis kaemas „vanade autode varjupaik 2“ kollektsiooni Urmase õues. Sellest külastusest muidugi jään ma Urmasele küll suuresti tänuvõlgu, kuna sain oma „Muhu“ kapoti peale liistu ja viisnurga. Seal saime veel perenaiste poolt pakutud maitsvat sööki ja siis kõik see mees kodu poole poole. Lihula ristist jätkati juba eri teed pidi.
Kokkuvõtteks võin vaid lisada, et ilmaga vedas, oli väga ilus kevadine loodus, sain tohutu teadmiste pagasi „Muhu“ teemal ja sain ka hulga väga lahedaid tuttavaid.